ILMA SINUTA

Kui oleks minu meel veel 10 grammi raskem

siis vajuks raginal ma läbi elumere jää.

Sind näha minemas on alati mul raske

hing sositades kisendab et jää.

Ning mööda seda jääd ma libiseda proovin

kuid kukkuma ma kipun valusalt.

Mis sest, et kallas kaugel, sinna jõuda soovin

on huuled katki, tunnen veri maitseb magusalt.

Ma rühin edasi on keha jäämas kangeks

veel kallas kaugel on ei ole hääli kosta.

Mul palun tõesti anna seegi viga andeks 

et ma sind armastan, sest ennast ma ei oska.