ÕHTUNE
Avades hingeuksi
astun ma aina edasi
korrastan tundekappe
ehk leian kaotatu sedasi
Kütan sodiga ajavoo ahju
leek sööb aplalt kõik endale antu
On paljustki mul väga kahju
on rohkelt head mulle antud
Pühin tunnetelt ära ka tolmu
heidan välja, mis ära ei mahu
Tekitab magusat nukrust kõik olnu
Ent ehk leian nii üles ma Rahu.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar