PÄEV PARGIS
Kaunis karge kevadhommik
kastest tärkab lilleõis
Silmapiiri, mis nii selge
poolitamas poodu köis
Mantel lehvib laisalt tuules
ja üks kingapael on lahti
Kas see ununes tal meelest
või ei olnud lihtsalt mahti
Värsked ajalehed taskus
kiigub raske kange keha
Ära tüütas eluraskus
muud ei osand enam teha
Nii ta kiigub päeva, õhtu
koju enam eal ei lähe
Öösel helgivad ta silmis
kauged sätendavad tähed
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar