Varesesaare parafraas!

 Meil aiaäärne...

Meil aiaäärne tänavas,
vist Narvas oli see!
Kus süstlanõeltes põlvini
me lapsed jooksime!

Kus ehani ma hingasin
vaid liimi, kotiga.
Ja purjus vanataati viisin
tuppa magama.

Küll vangimaija tahtsin siis
ta kombel sattuda.
"Laps oota", kostis ta, "see aeg
on kiir küll tulema!"

Aeg tuli. Maa ja mere pääl
silm mõnda seletas:
ei poolt nii hirmus olnud sääl
kui kodutänavas!